Uudised

Avalik arutelu Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmetega "Kas Euroopa Liit hukutab end ise?"

 
22. septembril kell 11:00 korraldab MTÜ Jaan Tõnissoni Instituut Riigikogu konverentsisaalis koostöös Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmetega avaliku arutelu "Kas Euroopa Liit hukutab end ise?" 
 
Avaliku arutelu avab Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling. Seejärel toimub arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Marianne Mikko vahel, mida modereerib Mart Nutt. 

Arutelule järgneb Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt toetatud Kodanike Euroopa projekti "Shaping and debating the future of EU" tulemuste tutvustamine. 

2015. aastal alanud projekti eesmärgiks oli algatada rohujuure tasandil debatt Euroopa Liidu tuleviku üle erinevatel otsustustasanditel, kaasates riigi- ja omavalitsusametnikke, noori, ettevõtjaid, vanemaid inimesi ning sotsiaalselt ebavõrdses olukorras või tavaliselt vähem kaasatud inimesi. 

Arutelude põhiküsimuseks oli “Kas EL peaks liikuma ühtse riigi suunas või jääma erinevate riikide liiduks?”. Ühes või teises suunas liikumine loob omakorda aluse järgmistele olulistele küsimustele – milliseks peaksid tulevikus muutuma liikmesriikide põhiseadused, maksusüsteem, kaitsekulutused, sotsiaalabi, välispoliitika? 

Projektis osalesid Euroopa Liidu uued ja uuemad liikmed (Eesti, Läti ja Horvaatia) ning kandidaatriik Bosnia- ja Hertsegoviina. Selle abil olid esindatud erinevad lähenemised ja lähtekohad EL tulevikuküsimustele.

 
Riigikogu konverentsikeskusesse sisenemiseks tuleb registreeruda allpool toodud vormi kaudu. 
 

Arutelule ja konverentsile registreerimine: https://goo.gl/forms/gZZywm1e7S3rM3YZ2 

***

Avalik aruteluõhtu "Appi, pagulased! Müüdid ja väljakutsed" 11.06.2015

Inimeste valimine Eestisse on küüniline ning kahjulik nii Eesti kuvandit kui väljarände suurust arvestades, selgitas Kalle Palling eile õhtul, mil poliitikute ja pagulasvaldkonna esindajad arutlesid Õpetajate Majas pagulaspoliitika tuleviku üle.

11. juuni õhtul toimus Tallinna Õpetajate Majas poliitikute ja pagulasvaldkonna esindajate avalik aruteluõhtu. Euroopa Komisjoni poolsete põgenike ümberasustamise ja -paigutamise plaanide valguses lahkasid Eesti pagulaspoliitika tulevikku Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling, Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi, poliitikavaatleja Ahto Lobjakas ning MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson. Lisaks Eero Jansonile esines sissejuhatava ettekandega Eesti pagulasmaastiku hetkeseisust ning pagulaskvootidest Juhan Saharov Johannes Mihkelsoni Keskusest. Paneeldiskussiooni modereeris kommunikatsiooniekspert Liisa Past.

“Tuleb mõista, et viha ja hirmu külvamisega peletame eemale ka piiritagused eestlased,” sõnas Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling „Minu unistus on, et Eestist ei saa kunagi riik, mille brändiks on „NOT Welcome to Estonia“. Palling toonitas, et järgnevatel aastatel tuleb kõigi sektorite koostööna riigi võimekust põgenike vastuvõtmisel suurendada ning luua tingimused integreerumiseks.

Poliitikavaatleja Ahto Lobjakas soovitas inimestel arvestada reaalsusega. "On selge, et tänane põgenike olukord jätkuda ei saa ning Eestil tuleb anda oma panus," märkis ta põgenike ümberasustamise ja -paigutamise plaanidest kõneldes.

Aruteluõhtu korraldasid Jaan Tõnissoni Instituut ja Eesti Pagulasabi Euroopa Liidu programmi „Kodanike Euroopa” toel seoses projektiga "Shaping and debating the future of Europe"

Aruteluõhtut kajastas DelfiTV ja täispikka salvestust on võimalik vaadata siit:  http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/aruteluohtu-appi-pagulased?id=71682403 

 

***

Valmis Eesti-Senegali keskkonnahariduse õpik 

2015. aasta kevadel valmis Eesti välisministeeriumi rahastatud arengukoostööprojekti abil esimene Eesti ja Senegali ühine keskkonnahariduse õpik "Earth textbook". Jaan Tõnissoni Instituudi ja Senegalese American Bilingual School ekspertide ja õpetajate koostöös kirjutati lääne-Aafrika koolidele mõeldud õppematerjal, mis sisaldab nii üldisemaid keskkonnahariduse peatükke, kui juhendeid, kuidas paremini oma kodukandis keskkonnaküsimustele tähelepanu juhtida.

Õpik on koostatud e-raamatuna, et seda oleks võimalik igal pool ja igal ajal kasutada. Õpikut saab lugeda aadressil: http://jtisenegal.pressbooks.com  

*** 

Autasustati Senegali kooliõpilaste mikroprojekte 

Laupäeval, 21. veebruaril 2015 autasustati Senegali kooli SABS 12. klassi õpilaste keskkonnahariduse mikroprojekte. Kokku osales Jaan Tõnissoni Instituudi korraldatud mikroprojektide konkursil 10 võistkonda, kelle hulgast valiti välja 5 parimat.

Võistkondadel oli ülesanne koostada mikroprojekti tegevuskava ning argumenteerides kaitsta oma projektiplaani Eesti ekspertide ja SABS-i õpetajate ees. Õpilased pidid otsima võimalusi keskkonnamõjude vähendamiseks oma koolis, kooli ümbruses või Dakaris. Lisaks tuli koostada projekti eelarve ning näidata seoseid laiema keskkonnakaitse kontekstiga nii Senegalis kui maailmas.  

Mikroprojektide võistkondade ettekanded ja tulemused avaldatakse JTI Senegali keskkonnaõppe veebilehel.   

***

Jaan Tõnissoni Instituut koostab esimest Eesti ja Lääne-Aafrika ühist keskkonnaõpikut

Sel nädalal (16.-21. veebruaril 2015) on Dakaris Eesti keskkonnahariduse eksperdid, kes koostavad Senegali kooliõpetajatega ühisõpikut. Tegemist on Eesti välisministeeriumi poolt toetatud arengukoostöö projektiga, mille tulemusena valmib keskkonnaõpik Senegali õpilastele.

Koostööd alustati 2014. aastal, kui tutvuti kolme riigi keskkonnahariduse korraldusega ning arutati ühise õppematerjali programmi. Käesoleval nädalal toimub Senegalese American Bilingual School (SABS) ja Jaan Tõnissoni Instituudi (JTI) ekspertide poolt õpiku tekstide ja töövihiku ühine läbivaatamine ning viimaste täienduste sisse viimine. Lisaks toimuvad Senegali õpetajate ja Eesti ekspertide ühise tunnid Dakari õpilastele.

Projekti juhi Kaur Sarve sõnul tuleb arengukoostöö projektide puhul arvestada tegevuste pikaajaliste ja mitmekülgsete mõjudega. “Ühest tegevusest ei piisa kohe ühe riigi keskkonnakorralduse muutmiseks ning kindlasti ei tohi lähtuda seisukohast, et üks osapool õpetab teist. Seetõttu on käsiloleva õpiku koostamisel esikohal üksteiselt õppimine ühise õpiku koostamise kaudu” rääkis Sarv.

JTI keskkonnahariduse ekspert Rene Valner lisas, kuidas Senegali õpetajad tõid välja hoonete ehitamise kasutatava tsemendi tootmise eripärad, millele peaksime ka Eestis mõtlema. “Eile rääkis meile üks SABS “Green Warriors” huviringi õpetaja, kuidas Senegalis on tsemendi tootmisel kasutatud teistest riikidest prügina saabunud autokumme, mille põletamisel eraldub palju mürgiseid heitmeid. Loodetavasti ei ole see maailmas levinud praktika, kuid samamoodi tuleks igas riigis küsida, kuidas materjalid on toodetud ning missugune on olnud tootmisprotsessi mõju keskkonnale.”

Ühise keskkonnaõpiku ettevalmistamine algas 2014. aasta aprillis, kui Dakaris toimus esimene kohtumine, mille eesmärgiks oli vahetada kogemusi Eesti, Nigeeria ja Senegali keskkonnahariduse õpetajate vahel. Eestist osalesid JTI juhataja Andrus Villem, keskkonnahariduse ekspert Irita Raismaa ja Peipsi Koostöökeskuse juhataja Margit Säre. Lisaks pidas Aafrika kooliõpikute koostamisest ettekandeid Nigeeria keskkonnahariduse edendaja ja mitme raamatu autor Sola Alamutu. Senegali esindasid JTI partnerkooli SABS õpetajad.

JTI ja SABS koostööd rahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

 

***

Eesti-Senegali ühise keskkonnahariduse õpiku koostamisega liitusid uued eksperdid

Jaan Tõnissoni Instituut koostab esimest Eesti-Senegali keskkonnahariduse õpikut, mille fookus on Senegali keskkonnaprobleemidel. Lääne-Aafrika olukorda täiendavad peatükid Eesti kogemustest infotehnoloogia kasutamisel keskkonnahariduses, õpilaste ohutu koolitee korraldamisel ja säästvas liikuvuskorralduses. Lisaks on õpikus juhised linnaaiandusest ja ökoarhitektuurist.

Eesti eksperdid käsitlevad ühisõpikus keskkonnasõbraliku mõtlemisviisi olulisust ning tutvustavad ka niinimetatud "rohepesuga" kaasnevaid ohte, kui asjad või tegevused, mida reklaamitakse "rohelisena" ei pruugi olla jätkusuutlikud.

Uute ekspertidena liitusid kasvatusteaduste doktor Mart Laanpere Tallinna ülikoolist, ökoehituse arhitekt Rene Valner, maastikuarhitekt ja urbanist Kaie Kuldkepp ning semiootika doktor Lill Sarv. Varem on Eesti-Senegali õppeprogrammi juures osalenud Margit Säre Peipsi Koostöökeskusest, Andrus Villem JTIst, arengukoostöö ekspert Irita Raismaa ning Nigeeria keskkonnahariduse edendaja Sola Alamutu.  

Jaan Tõnissoni Instituudi (JTI) ja Senegales American Bilingual School (SABS) keskkonnahariduse koostöö algas 2014. aastal. Peamine eesmärk on vahetada Eesti ja Senegali kogemusi keskkonnahariduse alal ja koostada Senegali kooliõpilastele mitmekesine õpik. Materjalid on nii inglise kui prantsuse keeles ning lisaks trükiversioonile koostatakse õpikust veebiversioon, nii et õpikut saavad soovi korral kasutada kõik Senegali koolid.  

JTI ja SABS koostööd rahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

 

***

Valmis õppematerjal Eesti ühistutegevuse ja arengukoostöö teemal
JTI koostas 2013-2014. aastal Georgias toimunud Eesti ekspertide koolituste põhjal vene- ja aserikeelsed õppematerjalid Eesti ühistutegevuse ja maaelu arengu kogemustest. Georgia arengukoostöö projekti õppematerjali koostamist toetas Eesti välisministeerium. Õppematerjal vene keeles (suurus 3,7 MB).
 

***

 

Jaan Tõnissoni Instituut korraldas Georgia põllumajandusühistutele õppereisi Eestisse

11.-16. augustil toimus Eesti saatkonna arengukoostöö toetusel Georgia lõunaregiooni Samtskhe-Javakheti väiketalunike ja maaelu eestvedajate õppereis Eestisse. Thbilisis tegutseva Regional and Local Government Development  Institute'i ja Jaan Tõnissoni Instituudi poolt korraldatud õppereisi eesmärk oli tutvustada Eesti maaelu ühistute tegevust ja kogemusi.

Euroopa Liidu toetusel algab Georgias 2014. aasta sügisel maaelu ja ühistutegevuse arendamiseks toetusprogramm ENPARD (European Neighbourhood Programme for Agriculture and Rural Development). Seetõttu oli õppereisi fookuses kartuli-, vilja- ja masinaühistute loomine, millest rääkisid tulundusühistu Talukartul ja Võru masinaühistu liikmed.

Lisaks tutvustati Eesti taimekaitse- ja seemnearenduspraktikat Saku põllumajandusuuringute keskuses ja Eesti taimekaitse instituudis Jõgeval.

Pikematel loengupäevadel Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudis räägiti osalejatele põllumajanduse nõuandesüsteemist, ühistute loomise praktilistest alustest, külaliikumise Kodukant loomisest ning sotsiaalsete ettevõtete võrgustikust. 

 

***

 

Valmis Kvemo-Kartli aserite küsitluse raport
Välisministeeriumi arengukoostöö vahenditest toetatud 2013-2014 Georgia projektis valmis Kvemo-Kartli piirkonna aserite hulgas läbiviidud küsitluse raport. Küsitluse tulemusi ja soovitusi piirkonna elanike paremaks kaasamiseks Georgia ühiskonnaellu on võimalik lugeda siit: (vene keeles)

 

***

 

Algavad üritused "Õhtu Ombudsmaniga"

Projekti "Õhtu Ombudsmaniga " raames on valminud kolm lühifilmi Euroopa Liidu põhiõiguste teemal. "Kaisa lugu", "Dima lugu" ja "Saima lugu" toovad vaatajani kolm erinevat tavainimeste õiguste rikkumise juhtumit. Filme näidatakse alates oktoobrist maakohtades üle Eesti toimuvatel "Õhtu Ombudmaniga" üritustel. Need filmid ei ole mitte lihtsalt vaatamiseks, vaid üritustel mängivad nähtud situatsioone edasi Foorumteatri näitlejad, kes ärgitavad ka pealtvaatajaid kaasa mõtlema. Üritustel osaleb Ombudsmani büroo esindaja. Huvitatud rahvamajadel, raamatukogudel jt on võimalik veel huvi korral korraldajatega ühendust võtta ja "Õhtut Ombudsmaniga" ka oma kanti kutsuda. Üritused on kohtade jaoks tasuta.

 

***

 

Eesti ja Nigeeria keskkonnahariduse õpetajad kohtusid Senegalis
Aprillis 2014 toimus Dakaris esimene kohtumine Eesti välisministeeriumi poolt toetatud arengukoostöö projekti raames, mille eesmärgiks on vahetada kogemusi Eesti, Nigeeria ja Senegali õpetajate vahel. Eestist osalesid JTI juhataja Andrus Villem, keskkonnahariduse ekspert Irita Raismaa ja Peipsi Koostöökeskuse juhataja Margit Säre. Nigeeriast pidas keskkonnahariduse õpikute koostamise teemal ettekandeid Sola Alamutu. Senegali esindasid JTI partnerorganisatsiooni SABS (Senegalese-Amercan Bilingual School) õpetajad.

Kohtumisel tutvuti kolme riigi keskkonnahariduse korraldusega ning arutati ühise õppematerjali programmi. SABS-i õpetajate kaasabil moodustati töörühmad viie mikroprojekti korraldamiseks Dakari kooliõpilastele.

 

***

 

Projekti "Uued ja vanad demokraatiad" partnerite kohtumine Riias

03. ja 04. oktoobril toimus Riias Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt rahastatava projekti "Uued ja vanad demokraatiad" ("New and Old Democracies" - NODE) neljas partnerite kohtumine. See oli pühendatud perekonna teemadele demokraatlikus ühiskonnas. Seminaril kohtuti Riia linnavalitsuse ja Läti Seimi esindajatega, kuulati läti lektoreid ning jagati projektis osalevate riikide - Taani, Norra, Läti, Leedu ja Eesti - teavet ning kogemusi perekonna teemal. Eestipoolse ettekande tegi Kairi Sepp Tallinna Ülikoolist.

 

***

 

Valmis Javakheti armeenia vähemuse sotsioloogilise küsitluse kokkuvõte

Välisministeeriumi arengukoostöö projekti raames korraldasid JTI ja GFSIS 2013. aasta kevadel Gruusia lõunaregioonis Javakhetis sotsioloogilise küsitluse armeenia vähemuse ühiskonda kaasamise teemal.

Koostöös Gruusia sotsioloogidega koostati küsitluse tulemuste analüüs koos soovitustega armeenia vähemuse kaasamise parandamiseks Gruusias.

Koostatud raportit (vene keeles) on võimalik lugeda siit.

 

***

Seminar "Arengukoostöö ja kodanikualgatuse võimalused Gruusias"

Jaan Tõnissoni Instituut korraldas neljapäeval, 22. augustil seminari "arengukoostöö ja kodanikualgatuse võimalused Gruusias". Seminar toimus Riigikogu teabekeskuses (Toompea 1, Komandandi majas). Päevakava oli järgmine:

15:00 avasõnad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

15:15 Tartu Ülikooli professor Heiko Pääbo - tänapäevase arengukoostöö kujunemisest

15:45 Kodanikuühistkonna Sihtkapitali juhataja Agu Laius - KÜSK-i toetus kodanikualgatuse ja ühistegevuse projektidele maapiirkondades.

16:15 MEIS, Elukestve õppe üksuse juhataja Eduard Odinets - näiteid keelekümbluse projektidest Eestis

16:45 Teeme Ära! algatuse kogemuste tutvustamine (Toomas Trapido)

17:15 Näiteid Eesti piiriülese koostöö projektidest - Margit Säre, Peipsi koostöökeskus

Seminari toimumist toetas Eesti välisministeerium.

***


Georgia armeenlased tutvusid Eesti kodanikualgatuse projektidega

19.-23. augustil võõrustas Jaan Tõnissoni Instituut Georgia Javakheti piirkonna partnerorganisatsioone. Külastuse eesmärgiks oli tutvuda Eesti kodanikualgatuse projektidega ja leida võimalikke partnereid koostööks tulevikus. Javakheti organisatsioonide õppereisi toetas Eesti välisministeerium arengukoostöö projekti "Georgia armeenia vähemuse Georgia ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine" raames.

Eestis külastati Rapla- ja Läänemaa kogukonnaprojekte ja ühistegevuste näiteid. Kohtuti EMSL-i, KÜSK-i, Kodukandi esindajate ja teiste kogukonnaprojektide eestvedajatega.

Neljapäeval, 22. augustil kell 15-18 toimus Tallinnas Riigikogu teabekeskuses (Toompea 1, Komandandi maja) kõigile huvilistele avatud seminar "Arengukoostöö ja kodanikualgatuse võimalused Gruusias", mille avas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Seminaril rääkis Tartu Ülikooli professor Heiko Pääbo tänapäevase arengukoostöö kujunemisest, Eduard Odinets Integratsiooni ja Migratsiooni sihtasutusest Eesti keelekümbluse projektidest ning Toomas Trapido "Teeme ära" liikumise kogemustest nii Eestis kui üle maailma.

2012. aastal alustatud Jaan Tõnissoni Instituudi arengukoostöö projekti eesmärk on Georgia armeenlaste kasvanud kodanikuaktiivsus läbi aktiivse osalemise Georgia ühiskonnaelus, poliitika kujundamisel ja otsuste tegemisel. Projekti raames luuakse eeldused Georgia armeenlaste kodanikuühenduste moodustamiseks riigi ja kohaliku võimutasandiga läbirääkimiste pidamiseks ja poliitikate mõjutamiseks.

 

***


Kodanikuhariduse Keskuse juhataja tutvustas BDA Consulting palvel 14. augustil Räpinas ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele kirjastuselt "Ilmamaa" ilmunud uut "Kodaniku käsiraamatut"

 

***

 

Kitaevich Harvardi ülikooli Vene Uuringute Keskusest (Russian Research Center (RRC)) kohtus 15. augustil Kodanikuhariduse Keskuse juhatajaga, kellega vestles ajaloohariduse ning ühiskonnaõpetuse ümberkorraldamisest Eesti taasiseseisvumise järel